ratturid web srgb (36 of 44).jpg

Anni, bürokraat; Fred, seltsimees laps

Kodu-töö-kodu marsruut: Viimsi–kesklinn–Viimsi

Mis on rattasõidu juures kõige parem?

Anni:

- olen osa loodusest;

- viibin värskes õhus, tuul ja päike silitavad mu põski, nina haistab aastaaja lõhnu – lume sulamist, looduse tärkamist, õitsemist, küpsust ja kõdunemist;

- mul on olukorra üle kontroll ja seda mõjutavad vähesed asjaolud peale mu enda kohaloleku;

- mul on iga kord miljoni dollari vaade – minnes linna siluetile, tulles merele. Kui ma peaks tulema Mustamäelt, eelistaksin ilmselt bussi. Ma olen varem sõitnud kesklinna tööle Pelgulinnast või Torupillist. On olnud ka tore, aga on tundunud, et ratta väljaajamise ja kontorisse tassimise vaev ei tasu end ära – teekond on liiga lühike;

- teekond läheb arvesse ka treeninguna. Laisa inimesena on mõnikord mõnus pärast tööd süümepiinadeta diivanil vedeleda ja raamatut lugeda.

Fred:

- kiirus ja osavus

 

Millal ja kuidas avastasid enda jaoks rattasõidu?

Anni: Põhikoolis rattaga koolis käies. Isikliku ratta saamine oli suur asi, mis vähendas igapäevast jalgsi liikumise koormust oluliselt. 

Fred: Igapäevastel teekondadel parki ja tagasi, sest jooksuratta seljas sai kiiremini ja mõnusamalt kui jala. Hiljem juba lasteaeda minnes ja sealt tulles.

 

Kas ja mis jääks teisiti liigeldes märkamata?

- aastaaegade vaheldumine

- väikesed igapäevased asjad või meeleolud linnaruumis

 

Miks sina rattaga tööle sõidad?

Mina sõidan rattaga tööle, sest mulle meeldib, et:

- ma saan oma päevase liikumisvajaduse rahuldatud tööle minnes ja sealt tulles;

- ma saan liikuda päikese poole – nii hommikul minnes kui ka õhtul tulles on nina päikeses;

- viibin vahetult mere ääres ja saan iga kord osa isenäolisest merest;

- saan üle poole oma teekonnast veeta vähese autoliikusega teel, mis on eriti oluline kui liigun lastega. Peaaegu kogu tee kuni Y-majani on rattatee turvaliselt autoliiklusest eraldatud, eriti oluline kui liigun koos lastega;

- ma suudan prognoosida oma kohaloleku aega kolme kuni viie minuti täpsusega. Kui ei liigu rattaga, siis liigun bussiga. Kui bussist maha jään, siis jõuan linna 15 minutit hiljem, kui plaanisin. Kui liigun tipptunnivälisel ajal, siis u 30 minutit, sest graafikud on hõredad.

- minu teekond rattaga on uksest ukseni umbes sama ajakuluga kui minu teekond ühistranspordiga, aga ma ei sõltu sel teekonnal kellestki teisest peale iseenda või kaasavõetud pereliikmetest. Ma ei pea muretsema, et õige buss jääb vahele, jääb hiljaks, bussijuhil või kaasreisijatel on paha tuju ja see võib mõjutada ka minu päeva kulgu jms.

- ma saan sõidust pea iga kord naudingu. Eriti suur on nauding, kui saab kogeda teekonnal eneseületusi – tugev vastutuul, ootamatu vihm (eriti selle napp vältimine), tormine ilm, kui iga neljas-viies laine viskab Pirita teel rattateele ja saab testida oma karmavõlga – saan märjaks või ei.

- olen tööle jõudes ilma kohvitagi ärkvel ja kohal – eesootav päev läbi mõeldud. Koju minnes saab juba ümber lülitada õhtustele tegevustele.